+372 5342 2512
Menu

Vitamiinid meie kehas

Kevad on käes ning päike muutub aina eredamaks ja soojemaks. Valgust on üha rohkem, loodus tärkab ning ilmad muutuvad aina soojemaks justkui vaikselt paitades ja õrnalt puudutades, soovides öelda, et aeg on ärgata. Aga samal ajal on see periood, kui ilmad on heitlikud, tuul otsib võimalust salli vahele pugeda ning temperatuur narrib läbi akna.

Ning hoolimata kevadisest värskusest, on inimesed väsinud ja tõbised. Tavaline on “kevadväsimus”, mis on nagu iga-aastane paratamatus ja loomulik asjade käik. Ja kuna ka minul alles nädalapäevad tagasi külmetushaigus seljatatud sai, jäin mõtlema, palju ma ise oma kehale toiduga vitamiine tegelikult pakun, mis aitaks võidelda ka haguste vastu.

Teatavasti on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Need ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiinid on vajalikud, sest: 

  • osalevad ainevahetusprotsessis;
  • reguleerivad närvide tööd;
  • omavad rolli luu- ning lihaskoe moodustumisel;
  • kaitsevad nakkus- ja viirushaiguste eest;
  • kaitsevad organismi vabade radikaalide kahjuliku toime eest.

Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Esmased vitamiinide puudujäägitunnused on väsimus ja meeleolumuutused, samuti nahakahjustused. Vitamiinipuudusel võivad olla ka toitumuslik-olmelised põhjused, näiteks:

  • toiduainete defitsiit nälgimisel;
  • tasakaalustamata ühekülgne toit;
  • toiduainete vale töötlemine (nt pikaajaliselt kuumas hoidmine); 
  • imendusmihäired (nt liigsest alkoholitarbimisest põhjustatud); 
  • organismi teatud haiguslikud seisundid ja konkreetsed ravimid.

 //allikas: toitumine.ee/energia-ja-toitainete-vajadused/vitamiinid //

Kui vaadata inimeste toidulaudasid talvisel perioodil, siis kipub silma jääma ühesugune hallikas, kollakas toit (kartul + hakklihakaste; riis + kana(kaste), jms). Kui palju aga mõeldakse sellele, et igal aastajal peaks olema igas toidukorras vähemalt 5 erinevat värvi taldrikul ?  //allikas: toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/taldrikureegel//

Siinokohal aga ei saagi kedagi süüdistada, sest tihti meenutavad poes talvisel perioodil müüdavad köögiljad pigem plastikut kui maitsvat ja mahlast köögivilja. Aga külmutatud köögiviljad – muidugi tuleks vaadata ka tootjat ja päritolumaad, kuid külmutatud kööviljade valik on päris suur ning värviline.  Või kui palju/tihti rändavad korvi  rohelised maitseürdid?

Isegi olen tabanud end oma taldrikut vaatamas ja mõtlemas, et ma ju tean teoreetilisi tõdesid, kuid ikka kipub taldrik üksluiseks muutuma, sest on omad lemmikud ja harjumuse jõud on teatavasti see kõige vingem jõud. Aga siiski olen enda jaoks seadnud eesmärgi sellel kevadel hoida oma taldrik värvilisena igal põhitoidukorral, et pakkuda oma kehale vajalikke mikrotoitaineid nii palju kui võimalik ka piiratud toitumise korral 😉

Kui palju teie vaatate oma toitu mõeldes, et lisaks makrotele saaksite kätte ka mikrotoitained?

Kas te üldse olete uurinud, kas teie tavapärane toit pakub teie kehale vajalikke aminohappeid, mineraalaineid ja vitamiine?

Või lähete lihtsama vastupanu teed ja otsite apteegist esimese ettejuhtuva preparaadi?

Või ootate suve ja loodate, et küll siis loodus annab ise kõik kätte, mis parasjagu vajalik on?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga