+372 5342 2512
Menu

80 päeva ja vähem veelgi

Jaaa, kell tiksub halastamatult numbreid lähemale sügishooaja esimese võistluseni, kuid vaikselt on need minu peas muutunud vaid numbriteks. Täpselt nagu kaalgi, mis liigub küll miinuses, kuid siiski vaid 100g kaupa nädalas.

Ma kipun liiga palju keskenduma võistlustele unustades ära oma tegeliku eesmärgi. Ja sel hetkel kui suudan taas oma eesmärgi silme ette manada, pean tõdema, et tegelikult on kõik korras. Mu tervis muutub iga päevaga vaikselt paremaks ning samuti suudan iga hetkega üha enam maha raputada oma möödunud suhte piinavat koormat. Olen taas nägema hakanud värve ning tundma lõhnasid – ja mis tähtsam – maitseid. Ma õpin tundma toiduained, kombineerima oma kehale sobilikke toite, nautima hetki peegli ees ning ennast riietes. Ma naudin protsessi, mis võimaldab muuta mu keha tervemaks ja tugevamaks ning kontrolli, mida pakub menüü kaloritega kontrollimine.

Jah, mu kalorid on suhteliselt pilla-palla aga viimseni kui üks trackitud. Tasapisi olen hakanud tunnetama, et võib-olla olen võimeline jõudma ka sinna hetke, kus saaksin hakkama ka ilma kaloreid trackimata. Praegu on see trackimine minu tugipunkt ja kindlus.! Ja hoolimata sellest, et on päevi, kus asjad ei püsi seatud numbrite piires, siis mulle on oluline teadmine, mis toimub. Rääkisin ühes postituses oma emotsionaalsest söömisest ja toidusõltuvusest – täna olen jõudnud sinna, kus julgen juba öelda, et ma saan sellega hakkama! Mitte küll 100% ja on hetki, kui kõik käest läheb, kuid iga sammuga suudan aina paremini pidurit tõmmata. See tähendab, et minu ülesöömised ja suhkrutarbimised on piirdunud kuni 500kcal-ga! 2-3-tuhande asemel. Mõni võib selle peale silmi pööritada ja arusaamatust avaldada, kuid see on tema probleem. Minu jaoks on see saavutus ja ma olen sisemiselt uhke selle üle.

Iga selline samm on killuke Minu teekonnast ning Minu arengust.

Kokkuvõttes võin ma öelda, et ma ei jäta oma teekonda pooleli. Vastupidi. Ma liigun iga päevaga lähemale oma unistuste täitumisele. Kuid siiski on minu teadvusse jõudnud, et Minu Maailm ei saa otsa, kui ma see sügis lavalaudadele ei jõua. Ma armastan trenni, kuid ma soovin armastada ka toitu, mitte kohelda teda kui mürki – ja armastada oma keha ja eelkõige iseennast.

Minu Teekond jätkub …….

P.S. “Klaaskingad” on mul juba olemas! 😉

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga